"Minu Dublin"

Lõpetasin eile raamatu "Minu Dublin" lugemise ja soov kuskile minna on SUUR. Raamat oli väga põnev ja kohati tundus nagu tegu oleks muinasjutu või mõne telesarjaga.

Täiesti uskumatu kui suure kulbiga õnne ja vedamist on autorile antud. Täiesti uskumatud seigad (viimase kahe euro eest interneti kohvikusse minnes, pääsevad neiud tänaval magamisest ja saavad pikemaks ajaks öömaja) tekitavad soovi ise ka kuskile minna, kuid mitte pikaks ajaks.

Tuhnisin internetis ringi ja leidsin erinevaid vabatahtlike programme. Osad neist oli küll äärmiselt ebanormaalse hinnaga, üle 700 euro. No palun vabandust ma tahan head teha, aga sellist raha ei ole mul küll kuskilt välja võluda.

Lõpuks leidsin Eesti oma lehe MTÜ Seiklejate Vennaskond (http://seiklejatevennaskond.blogspot.com/), kus on täitsa mõistliku hinnaga lühemaid vabatahtlike programme, mida tasuks kindlasti uurida. Mitte et mu ema mind kuskile laseks, aga uurida ju ikka võib ehk veab mul kah kunagi. 

sõbralt sõbrale ja ilusad mehed

Tahtsin juba ammu endale ühte veiniklaasi/vaasi, kuid jätsin ostmata ja läinud see oligi. Täna käisin Katiga uuesti Sõbralt Sõbrale kaupluses ja sain oma veiniklaasi/vaasi ja veel lisaks imeilusa pudelikese, mis mu riiulit kaunistab nüüd.

Muidugi tõmbavad mind mänguasjad ja ma leidsin ülilaheda kuninga laadse käpiknuku. Mängisin sellega ja tegin Katile lollusid ja oh well, poes olid kõige ilusamad noormehed, lausa KÕIGE ilusamad.

Olin hea sõbranna ja kaevasin Katile ta uue lillepotiga sinna maja eest mulda, et ta uusi lillekesi saaks kasvatada. Tahtsin ta maja eest lumikellukesi ka korjata, aga need olid närtsinud, ma jään alati kõigega hiljaks.